Eile siis oli kursuse II päev. Jäin 10 minutit hiljaks, aga ... polnud hullu midagi. Kohale jõudes oli jälle totaalselt palav, sest põhimõtteliselt tegin jooks-kiirkõndi. NB! Nägin Pocahontas-Meest jälle, seekord Gonsiori tänaval! Oo, kui kaunid näojooned ühel inimesel võivad küll olla ... Oeh.
Ateljeesse sisse astudes oli näha, kes alles alustas sõrmuse kavandi joonistamist, kes sättis suurusi paika. Mina olin üks neist, kes alles põhimõtteliselt kavandas sõrmuse jooniseid ja üldse tulemustega rahul ei olnud. Ent tuli hetk, mil leidsin kuldse kesktee ja allpool on ka joonis. :)
Alustasime siis vahast sõrmusetooriku väljavoolimist. Oh-my-god, sõrmuseid ma teile tulevikus tegema EI hakka. Võibolla on asi ka minu perfektsionismis, tahan-kohe-kõike-ise-teada-ja-teha-olemuses + muidugi kogu loogiline mõtlemine on edasi antud mu õele ja vendadele. Jõllitasin lolli näoga vahatorust väljasaetud rõngast ja blah. Kuna kavandatud sõrmus ei ole traditsiooniliselt täisring ja pean nö nurgad ringi sisse saagima, siis sattusin totaalsesse frustratsiooni! Keeruline! Kõigepealt pidin kätte saama sõrmuse suuruse, mis oli siis algselt 18 mm. Jäi liiga suur ... Kaire siis tekitas mulle veidi romantikat ja väikse teeküünla leegi kohal sulatasin vahajääke, mida lisasin vaharõngale tagasi, et saaks tooriku tagasi veidi väiksemaks. Mötsisin, mis ma mötsisin, otsustasime Kairega, et lõikan uue tüki ja alustan uuesti. Ja siis ... oligi tund järsku läbi, õõh.
Võtsin rõnga koju kaasa, üritan õhtul T. abiga sõrmuse vormi valmis voolida, kuna nädalavahetusel lähevad sõrmused ilmselt valamisse, et siis uuel nädalal, esmaspäeval ja kolmapäeval, mil on viimased tunnid, saaks sõrmust töötlema hakata. Hirmus, aga põnev.
Koju jõudes mässasin eesti.ee ja sais.ee`ga, kuna üleeile jäin korraga mõtlema, et pabereid kooli sisse viies nad tahavad ju ka riigieksamite tulemusi. Usaldasin sais.ee`d ning arvasin, et seal kõik olemas. HAH! Kus nad siis on! Tund aega mässasin ja otsisin ning lõpuks läksid silmad väsimusest/vihast isegi märjaks. Hetke seisuga on ehtekunsti oma paberid viinud 17 inimest, mina olin oma pooliku avaldusega ka vist selle numbri sees ... Nüüd peab pangast läbi käima, ID-kaardi koodid küsima, koju tulema, paberi välja printima ja tagasi linna Estonia pst´le jooksma. Ma tõesti loodan, et kõik laabub ning saan kooli sisse. Sest vastasel juhul ma olen väga pettunud ... Pff.
Think happy thoughts!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar