Eile käisin venna ja T.-ga Viru rabas. Plaan oli juba ammu, aga igapäevased toimetused lükkasid muudkui minekut edasi. Hommikul võtsime kartuli üles, üks puder (või Napoleoni kook), püksid jalga ja minek!
Kohale jõudes selgus, et rabas on veel miljon ja kaks inimest peale meie. Häirivaks faktoriks see õnneks siiski ei muutunud. Sest rabas on mõnus, silmapilkselt unustad argised mured ja hea on olla. Karmavõlgasid lahendasime väikse vaskussi päästmisega, kes oli inimkäte poolt kaevatud auku kukkunud. Loodetavasti elab ta hästi ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar